Üleminek talveajale ehk keerame kellad õigeks

Alati kui kellakeeramise aeg käes, siis mõtlen, et kumba pidi selle keeramise tegema peab. 

Hea on meelde jätta nii: sügisel tagasi ja kevadel edasi.

Pühapäeval, 30. oktoobri hommikul kell 4 tuleb kellaosutid nihutada ühe tunni võrra tagasi.

Talveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu liikmesriigid.

Ajalooline taust

"Kellakeeramise ideega tuli esimesena välja Benjamin Franklin 1784 aastal oma essees koos vastavate arvutustega (vt http://webexhibits.org/daylightsaving/franklin3.html). Franklin oli inspireeritud lambiõli ja küünalde kulutamisest.

Inspireerituna kinnistest aknaluukidest hakkas Londoni arhitekt William Willet 1907 aastal selle idee realiseerumise nimel töötama ning kirjutas samuti pamfleti “The Waste of Daylight” koos arvutustega (vt http://webexhibits.org/daylightsaving/ willett.html)."

"Uneuuringuid tegevad teadlased soovitavad järgmist: nii kellakeeramisel eelneval kui ka järgneval ajal tuleb magada võimalikult kaua. Puhanud inimestel läheb uuele rütmile üleminek kergemalt."

Õnneks minu telefon muudab ise kellaaja õigeks, ainult käekella seierit pean ise keerama ja ahju elektroonilist kella ka. Ja otseloomulikult spordikella pean ka õigeks panema kui see juhuslikult automaatselt ei juhtu :)

Ärge siis unustage kell õigeks panna!

kasutatud materjalid:

www.riigikogu.ee/doc.php?46358

http://forte.delfi.ee/news/teadus/kellakeeramine-voimalus-voi-vandenou.d?id=22513869

Hea uni = rõõmus päev

Olen tahtnud une ja väljapuhkamise teemal juba ammu kirjutada, aga millegipärast pole siiani olnud õiget hetke selle tegemiseks.

Olen une teemadel ise erinevatel põhjustel väga erinevates reziimides elanud - alates kümmekond aastat tagasi igahommikustest 5.45 ärkamistest (ja nii aastaid järjest ..) kuni viimaste aastate väga hiliste (1 ja 3 vahel öösel) magamajäämiste ja väga hiliste ärkamisteni välja.

Inimesed on erinevad, organismid on erinevad - mis sobib ühele, ei sobi teisele ja vastupidi. Tagantjärgi on hea mõelda, milline reziim kõige paremini sobib - s.t. millise reziimiga olen ennast tundnud hommikuti peale ärkamist kõige paremini ja päevad on läinud kõige rõõmsamalt ja tegusamalt.

Erilist suurt rõõmu ega tegusust pole olnud äärmuste puhul - ei liiga varase ega liiga hilise ärkamise puhul. Alguses on küll hea olnud (teistsugune ja uus asi ikkagi !), aga mõne aja möödudes on hakanud väsimus kuhjuma, mis on eelkõige tähendanud väga pikki väljamagamisi nädalavahetustel.

Parim reziim, mille olen endale leidnud on selline, et tööpäevadel lähen õhtuti enam-vähem ühel ja samal ajal magama (kell 10-11 õhtul) ja magan hommikuti nii kaua kui und on (tavaliselt siis kuni kella 7-7.30). See tagab väga hea ja pideva väljapuhanud oleku. Lisaks tagab selline reziim hea võimaluse mitte ärgata äratuskella saatel nö. poolvägisi. Nädalavahetustel on muidugi reziim natuke teine - päris spordikooli elu ka enam ei tahaks elama hakata :)

Mida olen kindla unereziimiga saavutanud ?
- hommikud ei ole "venivad" ja unised;
- peaaegu iga päev olen välja puhanud;
- tänu heale väljapuhkamisele saan ka hommikuti kvaliteetseid pikki trenne teha;
- töö peale kulub oluliselt vähem aega - vähema ajaga saab rohkem tehtud

Ja mis kõige olulisem - PÄEVAD ON RÕÕMSAMAD !

Kuidas mälu treenida?

Kuidas on võimalik oma mälu treenida? Just sellest ma täna kirjutangi, täpsemalt siis ühest võimalikust mälu treenimise võttest. Usun, et seda kasutades, hakkab nii koolis, tööl kui ka igapäeva elus palju paremini minema.
Materjali korduv läbivõtmine aitab seda põhjalikult omandada.
Mida rohkem aega teatud asja õppimiseks kulutada, seda paremini mäletame hiljem ka üksikasju. Korduv läbivõtmine just seda tähendabki, et kui teha midagi aina uuesti, siis saab selle ka päriselt selgeks. Mida rohkem kordi töötame läbi materjali, mida tahame meelde jätta, seda kindlamad võime olla, et suudame seda ka hiljem meelde tuletada.

Kui enesekindlus tõuseb, siis närvilisus väheneb. Ideaalne võimalus teha tööl ettekanet või sooritada eksamit on just siis, kui olete õpitud materjali(d) endale "lõpuni" selgeks teinud. Siis ei tule pähegi selliseid mõtteid, et mis siis saab kui ma midagi ära unustan ja piinlikku olukorda satun. Seda lihtsalt ei juhtu.

Korduv õppimine tähendab enamat kui lihtsat kordamist. Kui midagi tuimalt üle korrata, siis jäävad asjad meelde pealiskaudselt. Kui tahta midagi süvamällu salvestada, siis peame tegema enamat kui lihtsalt kordama. Õpitava aine sisust peab aru saama, siis on lihtne luua seoseid. Korduvale õppimisele vastupidist tegevust nimetatakse tuupimiseks.

Tuupides püütakse kiiresti meelde jätta kõik pealisjkaudsed üksikasjad. Piltlikult öeldes, topitakse tuupides kõik korraga pähe ja seejärel oodatakse, et kogu materjal ongi omandatud. Kahjuks see nii ei ole, ei saagi olla. Kui tegevuse juures ei olda mõttega, siis nii ei saagi midagi korralikult selgeks saada. Ja kui ei oska, siis ei saa ju ka mäletada!  Pähetuubitud materjalidele juuri alla ei kasva. Kui materjali korduvalt läbi õppida, siis omandatakse selle tõepoolest ning see jääb mällu. Maksimaalselt infot saab meelde jätta siis kui õppida seda tundma võimalikult mitmekülgselt. Korduva õppimise puhul on garanteeritud, et õpitu jääb meelde veel kauaks pärast eksami sooritamist. Korduva õppimise meetodit kasutades saab informatsiooni viimistleda ja aidata sel kasvada koos muu informatsiooniga.

Näiteks, kui loed raamatut, mis on sulle tööalaselt vajalik ja kasulik, siis muutub see veelgi kasulikumaks kui kordad aeg-ajalt loetut. Mina teen nii, et peale raamatu esmakordset läbilugemist loen selle mingi aja pärast uuesti läbi - see on aga juba hoopis teistsugune lugemine, sest vahepeal olen tööl antud teemal kogemusi juurde saanud ja näen asju teistmoodi ja saan raamatust uut ja vajalikku infot juurde. Samuti saab korrata kindlate osade uuesti lugemist kui oled just nendel teemadel vahepeal edasi arenenud. Nii on raamatute lugemisest ka õppimise eesmärgil rohkem kasu - omandad loetu paremini ja saad ka praktikas paremini rakendada võrreldes ühekordse järjest läbilugemisega.

Mälu - kasuta seda, muidu jääd sellest ilma!

Arvatavasti on igaüks märganud, et unustab midagi või on hajameelne. Mõned mälulüngad, näiteks trenni minnes käterätiku maha unustamine või tulede kustutamine kodust lahkudes, on täiesti tavalised. Kui aga mälutõrked esinevad sagedamini ja on tõsisema loomuga, siis on tegemist juba tõsisema asjaga.

Kes meist ei tahaks olla tööl edukam, mäletada inimesi, kellega oleme tutvunud või saavutada (üli)koolis paremaid tulemusi kergemini ? Nende eesmärkide täitmisel aitab kaasa väga hea mälu. Olen selles 100% kindel. Hea mälu aitab tööl teistest positiivses mõttes erineda ja koolis saab õppeainetega paremini/lihtsamini hakkama. Õppimine, töö tegemine ja nimede meenutamine nõuab vähem pingutamist.

Mõni aeg tagasi lugesin ühte väga tarka raamatut mälu treenimisest, mis pani ka mind tõsiselt mõtlema...

Kindla peale on paljud kuulnud kedagi tuttavat ütlemas, et ma tõesti ei mäleta seda või mul läks meelest seda teha. Aga kas poleks parem kui see nii ei oleks?

Raamatu autor John B.Arden, PhD ütleb, et pole olemas mitte ühtegi tabletti, trikki või muud saladust, mis suudaks võluväel meie mälu tööle panna. Aga see-eest on olemas hulk võtteid, millega saab oma mälu parandada. Täna ma mälu parandamise võtetest ei kirjuta. Pööran tähelepanu hoopiski toitumisele. Muideks laiskus on see, mis muudab mälu loiuks!

Mälu tugevdamiseks on olemas mitmesuguseid võimalusi. Üks nendest on jälgida, mida me sööme. Söömine mõjutab tugevasti ajus toimuvaid keemilisi protsesse, mis omakorda avaldavad mõju sellele, kui hästi meile asjad meelde jäävad. Aju tarbib energiat rohkem kui ükski teine organ ja sellepärast avaldavad igasugused muutused toitumises suurt mõju meie võimetele infot meelde jätta.

Väga oluline on hommikul süüa. Kui päevaplaanis selleks ega pole, siis soovitan hommikul tavapärasest ärkamise ajast lihtsalt varem üles tõusta ja nii jääbki söömiseks aega. Varasem ärkamine võtab natuke aega, aga see tasub ennast hiljem mitmekordselt ära. Inimesed, kes jätavad hommiksöögi vahele, kurdavad energiapuuduse, masenduse, ängistuse ning mälu- ja mõtlemisprobleemise üle.

Aga aju on nagu auto, mis ei sõida ilma bensiinita. Ka ilma toiduta töötavalt ajult ei saa oodata kõrget taset mõtlemises ja head mälu. Kümned uurimused on tõestanud, et need inimesed, kes hommikul söövad, mõtlevad selgemini ja mäletavad paremini, kui need, kes hommikul ei söö. Meeles tasub pidada sedagi, et tühja kõhuga kohvijoomine pole naljaasi. Selline tegevus tõstab ängistuse kahekordseks ja keskendusmisvõime väheneb poole võrra.
Aju tarbib energiat rohkem kui ükski teine organ ja sellepärast avaldavad igasugused muutused toitumises suurt mõju meie võimetele infot meelde jätta.

Kaks tähtsamat ajus sisalduvat rasva on Omega-6 rasvhape ja Omega-3 rasvhape. Siit siis järeldub, et me vajame neid rasvhappeid oma igapäevasest toidust.

Omega-3 rasvhappe allikad on lõhelised, skumbria, heeringas, mandlid, kreeka pähklid, linaseemned, linaseemne õli, oliiviõli, sojaoad, sojaõli, kõrvitsaseemned, kõrvitsaseemneõli, tofu, pähkliõli, lillkapsas, brokkoli ja rooskapsas.

Omega-6 rasvhappeid sisaldavad maisiõli, kõrvitsaõli, safrooliõli, seesamiõli, sojaõli, päevalilleõli, kreekapähkliõli ja nisuiduõli.
Kõige kahjulikumad toidud on need, mis on praetud. Praetud toitu kutsutakse isegi "surnud" toiduks, sest kõik kasulikud vitamiinid ja mineraalid "hukuvad" praadimise käigus.

Mälu jaoks on olulised ka mitmed vitamiinid:

B1 vitamiin, mida leidub kaerahelvestes, maapähklites ja köögiviljades.
B2 vitamiin, mida leidub juustus, munades, kalas, maksas, piimas ja brokolis.
B6 vitamiin, mida leidub loomalihas, lillkapsas, maksas, nisuidudes ja täisterades.
B12 vitamiin, mida leidub loomalihas, juustus, munades, neerudes ja maksas.
Vitamiin E on suurepärane vahend vabade radikaalide hävitamiseks. Need on toksilised ained, mis kahjustavad aju, E vitamiin aga leiab need üles ja hävitab ära. E vitamiini leidub munades, paljudes pähklites, piimas, oliiviõlis, kõrvitsaseemnetes ja päevalilleseemnetes.

Aju tervise säilitamine on lihtsam, kui arvatagi oskame. Pole vaja teha muud kui:
- toituda tervislikult
- võimalikult vähe kokku puutuda toksiliste kemikaalidega.
- vältida alkoholi.
- hoiduda suitsetamisest.
-tegeleda järjepidevalt füüsiliste harjutustega.

Need viis põhimõtet aitavad aeglustada intellektuaalsete võimete taandarengut ja tõsiste meditsiiniliste probleemide tekkimist, mis takistavad aju tööd ja mälu toimimist.

Mäluvõimed on aluseks kõigile meie mõtlemisvõimetele. Kui parandame mälu, siis näeme, et suudame paremini realiseerida oma võimeid paljudel elualadel.

Praeguseks on mälu tugevdamise lugu avaldatud mitmes internetipõhises väljaandes:
11.02.2011 Keskkonnaportall Bioneer - http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-10169/Kuidas-tugevdada-m%C3%A4lu-
11.02.2011 Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal - http://www.rmp.ee/huvitavat/292/11190
11.02.2011 www.raamatupidaja.ee -  http://www.raamatupidaja.ee/?PublicationId=1869eee7-9ba1-4b2f-b393-4c92ad55a7d8
11.02.2011 www.sekretar.ee - http://www.sekretar.ee/article/2011/02/11/Kuidas_tugevdada_malu
14.02.2011 Delfi Naistekas - http://naistekas.delfi.ee/elu_on_seiklus/kirev_maailm/paranda-oma-malu.d?id=40261020
14.02.2010 - http://www.tarbija24.ee/?id=387861

Suitsetamisest loobumine. Lihtne või raske ?

Oleneb, kuidas seda teha (: Suitsetamist on võimalik maha jätta väga erinevatel viisidel - ennast rohkem või vähem proovile pannes.

Minu isiklik suhe suitsetamisega on olnud positiivne, kohati isegi väga. Samas, olen suitsetanud periooditi - nii pool aastat korraga ja siis jälle pikem vahe jne jne. Eriti on suitsetamine teemaks olnud muidugi reisides (vt kõrvalolevalt pildilt), veini juues, pingelistel tööperioodidel ...

Mida aeg edasi, seda suurem soov tekkis suitsetamisest loobumiseks. Kõige rohkem häirisid mind suitsetamisega kaasnev ebameeldiv hais ja aeg, mis selle "hobi" peale kulus. Ega raha ka muidugi vähe ei läinud, eriti viimastel aastatel, kus suitsuhinnad on tuntavalt kasvanud.

Olen proovinud varasematel aastatel suitsetamisest loobumist mitmetel viisidel. Minu jaoks on kõige tõhusamaks osutunud viis, kus koos suitsetamisega lõpetasin ära ka kohvi joomise. Mul isiklikult oli kohvi joomise sõltuvus oluliselt suurem kui suitsetamise sõltuvus ja tehes sellise kombinatsiooni, et jättes maha kaks asja korraga, oli see üllatavalt lihtne. Suitsu peale ei mõelnud üldse, koguaeg virvendas kohvi silme ees (:

Varasemalt olen proovinud ka plaastreid - ka need on aidanud. Aga kõige tähtsamaks pean ikkagi iseenda soovi suitsetamisest loobumiseks. Kui see ei ole enda jaoks lõpuni läbi mõeldud, et praegusest hetkest on suitsetamisega kõik, sel see ka väga suure tõenäosusega ei õnnestu.

Kas ma olen suitsetamisest nüüd lõplikult lahti saanud ? Ma ei tea. Sellele küsimusel saab ammendava vastuse anda kunagi hiljem. Aga kuna alustasin sel sügisel korralikul tasemel jooksutrenne, siis vähemalt niikaua, kui teen trenni, ei hakka küll suitsetama. Trennide peale läheb niivõrd palju aega ja energiat, et see suitsetamisega  - või veel hullema variandina alkoholiga - ära nullida, tunduks kuidagi ajuvaba.

Mis on minu puhul kõige positiivsemad asjad peale suitsetamisest loobumist ?
- enesetunne on tuntavalt paranenud; energiat on oluliselt rohkem;
- raha jääb jube palju üle;
- hea tunne, et olen saavutanud võidu iseenda üle;.

Ei oska öelda, kas samad põhimõtted toimivad ka kellegi teise puhul, aga mul on isiklikult väga hea meel, et enda jaoks variandid leidsin, kuidas lahti saada harjumusest, millest juba ammu olen vabaneda tahtnud.