Just selline on maailmakuulsa ajakirja juhtmõte, mida (k)annavad edasi selles sisalduvad lood ja suurepärased fotod.
Möödunud on kõigest 123 aastat ja ma saan käes hoida esimest eesti keelset National Geographic´u ajakirja.
Sellise super kingiga ülatati mind paar päeva tagasi. Ajsalik üllatus ma ütlen.
Olen jõudnud kõik leheküljed üle sirvida ja esimese loo "Tšingis-Khaani linnastunud hõim", läbi lugeda. Sama selgelt nagu kollane raam esikaaanel, joonistub välja hoopis teistsugune ariklite kujundus kui seni lugema olen harjunud. Nii kirjas kui pildis. Kõiki lugusid illustreerivad paljud fotod. Võin öelda, et need räägivad isegi rohkem kui see tekst, mis on paberile trükitud. Uurisin ja puurisin kõiki pilte ikka rohkem kui mõni sekund. Tavaliselt ma keskendun rohkem tekstile, aga seekord kujunes teisiti.
Kuigi olen alles ühe loo läbi lugenud, siis julgen ikkagi tunnistada, et need on ülimalt põhjalikult kirjutatud. Ei jää sellist tunnet, et lugu jäi poolikuks või igavaks. Üldsegi mitte.
Ajakirja formaat on mõnus pisike. Mahub hästi (käe)kotti, et lugemiseks kaasa võtta. Lehekülgi on üle 130-ne. Niiet päris mahukas. Ma ei tahagi kõiki lugusid järjest läbi lugeda, sest siis jätkub uut ja maailapilti avardavat materjali kauemaks. Ega ei olegi hea kõike üksteiseotsa lugeda - mälu ei suuda nii palju infot korraga mällu talletada.
Kui ma küsisin kõrvalistujalt, et miks talle see ajakiri meeldib, siis sain täpselt sellise vastuse.
"Ma ei ole veel seda lugeda jõudnud. Fotod on head. Juba "pealevaatamisest" saab aru, et need lood on väga head."
Kui esimene NG loetud, siis järgmise lähen ja ostan juba ise :)
P.O. Box 98199
Washington, DC 20090-8199 USA
38.90531943278526, -77.0376992225647
800-647-5463
