Tark ei raiska vol 3 / vesi

3. VESI
Et veekulude üle tuleks tõsisemalt mõtlema hakata, saab kohe aru, kui vaadata kui hästi läheb ettevõttel Tallinna Vesi. Ettevõttel on läinud pikaaegselt väga hästi ja kõik tallinlased on seda edu omalt poolt tublisti toetanud. Nagu öeldi kunagi ühes Keskerakonna valimisreklaamis: "Meie võtame veekulud kontrolli alla." Ja võtsidki.

Kui mingi asja eest tuleb ilmselgelt liiga palju maksta, siis tekivad varem või hiljem mõtted, kuidas seda edaspidi enam niipalju tegema ei peaks. Pole mõtet vaadata kõrvalt, kuidas juba aastaid räägitakse, et veehind nagu oleks Tallinnas natuke kõrge ja ettevõte nagu teeniks liiga palju - ainuke pisiasi, et midagi nagu juhtunud ei ole selle hinnaga allapoole.

Seega - hakkasime muutusi tegema oma tarbimises.

Peamised muutused, mida teinud oleme ja millest on ka reaalselt kasu:
- dushi all käies lasen veel joosta poole vähem aega kui varem; algul tundus küll ebamugav, aga tegelikult harjub sellega väga kiiresti - enam teistmoodi ei oskakski;
- nõusid pestes saab ideaalselt hakkama oluliselt väiksema survega kui varem olin kasutanud; jällegi märgatav kokkuhoid;
- hambaid pestes vesi ei jookse; seda põhimõtet olin juba lapsepõlvest peale järginud, aga nüüd sai sellele eraldi ja veelgi rohkem tähelepanu pööratud;
- pesumasina lülitame tööle, kui on piisavalt pesu sees;
- vett keetes panen kannu täpselt nii palju vett kui vaja on - ei kuluta siin üle - lisaks veekulule säästab sellega ka kulusid elektrienergiale :)

Kogu selle kalli hinna juures on veel üks väike nüanss - selles kohas, kus elame, ei kõlba kraanivesi väga hästi juua ka - niiet peame joogivee tarbeks ostma ilmselt ühte kõige keskkonnavaenulikumat leiutist ajaloos - pudelivett. Aga mis teha, maitse on ikka oluliselt parem kui kraaniveel.

Kui algselt kasutasime pudelivett ka vee keetmisel, siis sellest loobusime hiljem. Maitses ei tuvastanud olulist vahet, kas tegemist oli keedetud pudeli- või kraaniveega. Rahakott tunnetas selle eest seda vahet nii umbes 100 krooni ringis kuus :)

Muutuste tulemusena on meie veekulud vähenenud 3 ühiku võrra kuus (ca. 25-30% kogukuludest), mis rahaliselt annab päris ilusa summa. Lisaks rahalisele kokkuhoiule oleme muidugi ka keskkonnasõbralikumad, mis ei ole mitte vähem tähtis kogu selle kampaania juures, mille oleme läbi teinud.

Mulle meeldivad pH toitumise põhimõtted

Mulle meeldib vahel veini juua, vahel harva maitsevad ka magustoidud, teinekord on hea ka mõni suits teha - aga kõige parem enesetunne on mul kahtlemata siis, kui kasutan pH toitumise põhimõtteid. Ma ei kasuta kindlasti neist kõike, sest osad asjad mulle kindlasti ei sobi ja ei meeldi - nö. rohelised supid ja toidulisandid jäävad kindlasti minu poolt kasutamata.

Ehk siis see, mille osas pH teemal äri tehakse, mulle ei meeldi - võrkturustus teemat mitte kõige paremini valdavate isikute poolt, kus müüakse kalleid toidulisandeid, kirjandust jm. See ei saagi meeldida ja ei meeldi ühegi toitumise- ega ravimeetodi juures, kus seda üritavad enda nö. äriks teha isikud, kes ei ole arstiharidusega. Eks sama põhimõte kehtib muidugi igal elualal, aga arstiteadusega seotud teemad on eriti hellad - võid oma tervise pöördumatult ära rikkuda.

pH toitumise põhimõtted, mis mulle meeldivad ja on head enesetunnet tekitanud:
- kala on parem kui liha;
- ei ole vaja juua teed ega kohvi; kui neid üldse vahel juua, siis ilma suhkruta;
- kõige parem jook on vesi;
- keedetud toidud on paremad kui praetud toidud;
- aedviljad maitsevad paremini kui puuviljad;
- piimatooteid saab täisväärtuslikult tarbida siis, kui organism on täiesti terve;
- kui süüa magustoite harva, maitsevad need eriti hästi.

Neid lihtsaid põhimõtteid järgides on vähemalt minul enesetunne olnud väga hea ja tean ka teisi inimesi, kellele need on mõjunud positiivselt ! Aga nagu iga toitumise põhimõtte juures - peamine on ise tunnetada ja aru saada, mis endale kõige paremini sobib ja mitte liiga palju kuulata teisi - eriti veel neid, kes üritavad sinu pealt teenida !

Tark ei raiska vol 2

2. TRANSPORT

Transpordiga seotud kulude kokkuhoiu ja nö. rahuliku liiklemise peale hakkasin rohkem mõtlema ca. 5 aastat tagasi Helsingis, kui juhtusin juhuslikult jälgima sealset liiklust pikema aja jooksul. Vägagi jäi silma, et liiklus on rahulik ja ka autojuhid tundusid roolis väga rahulikud  - suur kontrast oli võrreldes liiklusega Eestis ja eriti Tallinnas. Peale Eestisse tagasijõudmist hakkasin kasutama sarnast sõidustiili nagu olin näinud Helsingis.

Kui algne soov sõidustiili muutmisel oli, et tunneksin end ise roolis paremini (rahulikumalt) ja sõitmine hakkaks väsitamise asemel rohkem meeldima, siis õige kiirelt soovid kasvasid ja hakkasin jälgima ka kütusekulusid. Põhjus lihtne - hakates linnas kasutama rahulikumat sõidustiili - avastasin kiirelt, et kütust hakkas kuluma märgatavalt, jah, märgatavalt vähem.

Lisaks võtsin kasutusele autokoolides õpetatava nö. ökonoomse sõitmise põhimõtted.

Põhilised neist, mida olen kasutama jäänud:
- sõita maanteel ühtlase kiirusega ja mitte üle 90 km/h. Sellise kiirusega sõitmise eelis on see, et ühtlasem sõit on tagatud juba läbi selle, et endal ei tule eriti kellestki mööda sõita:)
- linnas sõites pidurdan käiguga;
- väldin kiirendusi ja järske pidurdamisi;
- hoian piisavat pikivahet;
- valgusfooride tsükleid tean Tallinnas enam-vähem peast - see on ka oluline kütusekulu vähendaja;
...

Tulemused:
- võrreldes varasema sõidustiiliga on kütusekulu vähenenud ca. 1-1,5 l / 100 km kohta;
- juht ise on roolis rahulikum ja ei tekita ise liiklusohtlikke olukordi;
- juhile endale on sõitmine nii meeldima hakanud, et keegi teine enam väga lihtsalt rooli ei saagi !