Mulle meeldib tervislikult toituda. Kui päris täpne olla, siis meeldib muidugi kõige rohkem enesetunne, mis sellega kaasneb. Ilmselt on see nii enamikul, kes on tervislikku toitumist proovinud ja ka selle juurde pikemaks ajaks pidama jäänud.
Tervisliku toitumise põhimõtteid on erinevaid. Menüüsid lõpmatus koguses. Aga kõigil põhimõtetel, millega olen tutvunud või katsetanud, on üks ühine omadus - menüüs puudub kohvi. Kes on proovinud kohvijoomist lõpetada, on ka ilmselt kogenud, kui raskeks see võib osutuda. Muidugi võib proovida järk-järgult kohvijoomisest loobuda ja sellega nö. "lööki pehmendada". Aga mul on välja pakkuda üks parem lahendus, mille olen ka enda peal edukalt ära katsetanud.
Kuigi olen päris pikalt tegelenud tervisliku toitumisega, tuleb aeg-ajalt ette sündmusi, kus ilma alkoholita õhtu ei möödu. Enamus neist õhtutest mööduvad ilma "jälge jätmata", aga vahel juhtub, et järgmisel päeval pole kõige parem enesetunne ehk tegemist on pohmelliga. Aga igas halvas olukorras võib leida ka midagi head. Just see päev on ideaalne hetk kohvijoomisele lõpu tegemiseks, sest kui juua kohvi päeval, kui võitlen pohmelliga, siis võin arvestada, et olemine läheb oluliselt kehvemaks.
Seega - isiklikust kogemusest - kui mul endal on vaja kohvijoomist lõpetada või oluliselt piirata, on mul selleks kõige sobivamaid hetki keskmisest 1-2 korda aastas. Minu jaoks on see olnud hästi toimiv lahendus ja ka neid 1-2 "rasket" päeva aastas on olnud seeläbi kergem üle elada :)
Tervisliku toitumise põhimõtteid on erinevaid. Menüüsid lõpmatus koguses. Aga kõigil põhimõtetel, millega olen tutvunud või katsetanud, on üks ühine omadus - menüüs puudub kohvi. Kes on proovinud kohvijoomist lõpetada, on ka ilmselt kogenud, kui raskeks see võib osutuda. Muidugi võib proovida järk-järgult kohvijoomisest loobuda ja sellega nö. "lööki pehmendada". Aga mul on välja pakkuda üks parem lahendus, mille olen ka enda peal edukalt ära katsetanud.
Kuigi olen päris pikalt tegelenud tervisliku toitumisega, tuleb aeg-ajalt ette sündmusi, kus ilma alkoholita õhtu ei möödu. Enamus neist õhtutest mööduvad ilma "jälge jätmata", aga vahel juhtub, et järgmisel päeval pole kõige parem enesetunne ehk tegemist on pohmelliga. Aga igas halvas olukorras võib leida ka midagi head. Just see päev on ideaalne hetk kohvijoomisele lõpu tegemiseks, sest kui juua kohvi päeval, kui võitlen pohmelliga, siis võin arvestada, et olemine läheb oluliselt kehvemaks.
Seega - isiklikust kogemusest - kui mul endal on vaja kohvijoomist lõpetada või oluliselt piirata, on mul selleks kõige sobivamaid hetki keskmisest 1-2 korda aastas. Minu jaoks on see olnud hästi toimiv lahendus ja ka neid 1-2 "rasket" päeva aastas on olnud seeläbi kergem üle elada :)
5 comments:
Ma arvan jäle, et sunduslikult pole mõtet midagi teha :)
Ise jätsin kohvijoomise maha aasta tagasi. Ja see mõte tiksus ikka juba mõnda aega enne seda. Lihtsalt ei maitsenud enam eriti, aga jõin ikka, pigem harjumusest. Ühel päeval olin selleks lihtsalt valmis ja lõpetasin päevapealt. Valutult.
Täiesti nõus. See on parim variant, kui niimoodi õnnestub.
Minul endal niimoodi valutult ei ole kuidagi õnnestunud ja seepärast ongi teised meetodid kasutusel olnud. Samas, kui on õnnestunud läbi siin kirjeldatud meetodi ära lõpetada, siis on mõne päeva jooksul ka igasugune isu kohvi järgi ära kadunud.
Veel parem variant - mitte üldse alustadagi kohvijoomisega!
Jumal tänatud, et mul seda pattu pole. Liiga palju kuulnud juba neid oigeid, kuidas hommikul masina juurde roomatakse, et päev alata võib. Palju lihtsam, kui juba silmad lahti lüües oled ergas, virk ja tubli :)
On muidugi lihtsam.
Samas on see ka omamoodi lahe tunne, kui pooluimasena teise tuppa tööle minna, natuke kohvi juua, tunda kuidas pilt täielikult ette tuleb ja siis 8 minutit peale ärkamist tööpäevaga alustada:)
Aga jah, muidugi oleks palju lihtsam, kui poleks kunagi kohvi joonud.
See eest on mul 8 minutit rohkem aega päeval, mil ma end normaalselt tunnen :o)
Ma olen kohvijoomist ja liigset alkoholitarbimist võrrelnud ratastoolide-karkudega. Kohvi on veel süütuke, aga alkoholiga ülepingutaja on nagu puudega inimene. Selleks, et olla seltskondlik, tunda vabadustunnet, rõõmu (või mille iganes pärast nina täis tõmmatakse), mis on normaalse inimese tunnus, on vaja abivahendeid.
Et kui inimene ei suuda abivahendita normaalselt elada, siis on miskit viltu, mis vajab parandamist. Aga oi, kui raske neist sõltuvustest on lahti saada :) Seda räägib šokohoolik.
Post a Comment