Tuesday, January 24, 2012

Eneseabi raamatud - õnn või õnnetus ?

"Tee nii ja sinu elu muutub tundmatuseni!"
"Tee hoopis nii ja sa võid saavutada kõik, millest unistanud oled!"
"Söö ainult aluselist toitu, sest vaid nii püsid sa tervena ja seljatad kõik tervisemured, mis sul praegu on!"
...

Kes ei oleks selliseid või analoogseid mõtteid ja tegutsemissoovitusi kuulnud ?


Aga kuidas siis ikkagi on - kas eneseabi raamatud on nende lugejate jaoks õnn või pigem õnnetus ?


Järgnevalt kirjutan lahti enda isiklikud kogemused seoses eneseabi raamatutega.


Mingis mõttes olen seda tüüpi raamatute vastu alati huvi tundnud. Juba palju aastaid. Ei ole küll lugenud väga järjepidevalt, aga kui midagi huvitavat on kätte juhtunud, on see ka läbi loetud saanud.


Praegust juttu ajendas mind tegelikult kirja panema eile juhuslikuslt loetud lugu Delfist. Minu meelest on see küllalt tõetruu asi, mis võib selliste raamatute (üle)lugemisel tekkida. Olen ka analoogseid juhtumeid reaalses elus näinud. 


Mis siis ikkagi juhtub, et raamatutest, mille lugemisel peaks kõik paremaks minema, juhtub hoopis vastupidi? Oma kogemustest saan öelda, et kui väga mingisse teemasse sisse elada, hakkavad ümberringi kõik natuke iseendast rumalamad/imelikumad tunduma. "Miks keegi ei tee nii, nagu peaks tegema?"; "Issand Jumal, kuidas ta siis ei tea, et Feng Shui põhimõtete järgi käib asi nii?"; "Jood alkoholi. See on ju puhas mürk. Varsti oled loll valmis." Sellist laadi mõtted ei ole ilmselt võõrad neile, kes teemasse süvitsi on läinud ja järgi tegema hakanud. Probleem ongi selles, et ümberringi peaaegu mitte keegi ei järgi põhimõtteid, millest targad raamatud kirjutavad. Ja nii imelik kui see ka ei ole, nad on ikka veel täiesti elus ja saavad päris hästi hakkama. Ning on kohati ka päris rõõmsad. Vastuoluline ju ?!


Aga millistel juhtudel võib eneseabi raamatutest kasu olla ? Kindlasti siis, kui saad raamatutest saadud tarku mõtteid kellegagi (parem veel kui mitme inimesega) läbi arutada enne kui ise rakendama hakkad. Omalt poolt soovitan hakata peale natuke tagasihoidlikumalt, kui tahta muutusi tegema hakata. Nii kohaneb ka ümbritsev sinu muutustega lihtsamini. Ja muutusteks peab ka vajadus olema. Näiteks kui inimene (mees) näeb väga hea välja, otsustab äkki hakata aluselist toitumist rakendama, võtab 85 kilo pealt 65 kilo peale; näeb välja nagu poolsurnu ja räägib kui lahedat tegevust ta teeb - siis ilmselt keegi sellest aru ei saa, sest ta nägi hea välja ka 85-sena. Ja vaevalt, et see muutus tema elu ka õnnelikumaks teeb.


Aga minu jaoks on parim raamat eneseabi raamatutest olnud "Saladus". Olen selle raamatu kohta ka pikemalt kirjutanud SIIN Ja need põhimõtted, mis siin raamatus on toodud, tõesti toimivad. Olen enda peal ära katsetanud.


Iga asjaga tuleb osata piiri pidada...


7 comments:

Anonymous said...

Ja nii imelik kui see ka ei ole, nad on ikka veel täiesti elus ja saavad päris hästi hakkama. Ning on kohati ka päris rõõmsad. Vastuoluline ju ?!

See pole nõnda. Mina tean küll ja küll näiteid, kus pikaajaline mõõdutundetu toitumine, joomine, suitsetamine, valetamine ja varastamine on lõppenud traagiliselt. See on aja küsimus.

Andres said...

Jah, kindlasti on ka selliseid näiteid ja mitte vähe.

Karmen said...

Antud artiklis ju peategelane ei tahtnud muuta ennast, vaid ainult maailma. Kõiki asju muidugi ei tasu puhta kullana võtta, kuid eelkõige on need ju enesemuutmise (mitte teiste!) raamatud. Samas ma tean kui kerge on langeda sellesse "maailma targima" lõksu. See on lihtsalt üks periood, kui sellest läbi minna ja hakata enda peal õpitut rakendama, siis vähemalt ma ise olen muutunud väga ettevaatlikuks nõuannetega. minu isiklik lemmikmees on nt Osho, kelle sõnum maailmale oli meditatsiooni igapäevaellu rakendamine. Mu näole tuleb naeratus kui temale ja tema õpetustele mõtlen. Väga inspireeriv isik nii oma õpetuste kui ka eluga, samas ei pruugi ta teistele meeldida ja sobida. Üks mu lemmikraamat aga on J. A. Ray "Harmooniline rikkus", kus on nagu kõik ühes. Huvitav on see, et ühel hetkel hakkavad need õpetused meie elu osa olema ja teevad elamise oluliselt nauditavamaks. Teadlikus kasvab - teadlikus oma käitumismustritest, mõtetest, harjumustest, julged tunda tundeid neid allasurumata. Üks elu suurimaid proovilepanekuid ongi kui suurt kurbust, viha või armastust me oleme üldse valmis kogema. See annab aga elule tohutu laia värvide spektri. Enda tundmaõppimine on äärmiselt põnev teekond ja mind on raamatud küll väga palju aidanud. Oeh, nüüd läksin hoogu, kuid see on mu üks lemmikteemasid :). Muide, kui sa "Saladust"tähelepanelikult lugesid, siis ka seal oli ühes kohas lause, mis ütles, et kõik need inimesed, kes seda edukalt rakendavad, mediteerivad igapäevaselt. Meditatsioon on võti.

Andres said...

Ma lugesin "Saladust" vast isegi liiga tähelepanelikult - lausa 2 nädalat järjest. Iga päev ca. 15-20 lk ja siis mõtlesin loetud teemal väga põhjalikult. Sellest ajast olen rakendanud ka igapäevast meidteerimist. See toimib ja väga hästi.

Minu meelest toimib peaaegu kõik, mis on eneseabi raamatutes kirjas; ole ise lihtsalt järjekindel rakendamisel. Ja mis minu arust eriti oluline, on see, et mitte hakata liiga palju igal pool rääkima, kui targaks oled saanud vaid näita seda tegudes. Vähemalt ma ise olen enda jaoks niimoodi põhimõtted paika saanud.

RIIUKUKK said...

Millele koondad tähelepanu, see oledki, on öeldud.

Andres said...

Ja väga õigesti on öeldud!

Andres said...

Käisin täna raamatupoes ja ostsin ühe raamatu juurde: Osho Meditatsioon. Võtsin raamatu poes lahti sellelt kohalt, kus on juttu sellest, kuidas enda jaoks kõik ümbritsevad helid vajadusel ära blokeerida, ükskõik kui tugevad nad ei oleks (turu näide). Selle tahaks küll selgeks saada - elu muutuks kohe palju lihtsamaks :)