Mälu - kasuta seda, muidu jääd sellest ilma!

Arvatavasti on igaüks märganud, et unustab midagi või on hajameelne. Mõned mälulüngad, näiteks trenni minnes käterätiku maha unustamine või tulede kustutamine kodust lahkudes, on täiesti tavalised. Kui aga mälutõrked esinevad sagedamini ja on tõsisema loomuga, siis on tegemist juba tõsisema asjaga.

Kes meist ei tahaks olla tööl edukam, mäletada inimesi, kellega oleme tutvunud või saavutada (üli)koolis paremaid tulemusi kergemini ? Nende eesmärkide täitmisel aitab kaasa väga hea mälu. Olen selles 100% kindel. Hea mälu aitab tööl teistest positiivses mõttes erineda ja koolis saab õppeainetega paremini/lihtsamini hakkama. Õppimine, töö tegemine ja nimede meenutamine nõuab vähem pingutamist.

Mõni aeg tagasi lugesin ühte väga tarka raamatut mälu treenimisest, mis pani ka mind tõsiselt mõtlema...

Kindla peale on paljud kuulnud kedagi tuttavat ütlemas, et ma tõesti ei mäleta seda või mul läks meelest seda teha. Aga kas poleks parem kui see nii ei oleks?

Raamatu autor John B.Arden, PhD ütleb, et pole olemas mitte ühtegi tabletti, trikki või muud saladust, mis suudaks võluväel meie mälu tööle panna. Aga see-eest on olemas hulk võtteid, millega saab oma mälu parandada. Täna ma mälu parandamise võtetest ei kirjuta. Pööran tähelepanu hoopiski toitumisele. Muideks laiskus on see, mis muudab mälu loiuks!

Mälu tugevdamiseks on olemas mitmesuguseid võimalusi. Üks nendest on jälgida, mida me sööme. Söömine mõjutab tugevasti ajus toimuvaid keemilisi protsesse, mis omakorda avaldavad mõju sellele, kui hästi meile asjad meelde jäävad. Aju tarbib energiat rohkem kui ükski teine organ ja sellepärast avaldavad igasugused muutused toitumises suurt mõju meie võimetele infot meelde jätta.

Väga oluline on hommikul süüa. Kui päevaplaanis selleks ega pole, siis soovitan hommikul tavapärasest ärkamise ajast lihtsalt varem üles tõusta ja nii jääbki söömiseks aega. Varasem ärkamine võtab natuke aega, aga see tasub ennast hiljem mitmekordselt ära. Inimesed, kes jätavad hommiksöögi vahele, kurdavad energiapuuduse, masenduse, ängistuse ning mälu- ja mõtlemisprobleemise üle.

Aga aju on nagu auto, mis ei sõida ilma bensiinita. Ka ilma toiduta töötavalt ajult ei saa oodata kõrget taset mõtlemises ja head mälu. Kümned uurimused on tõestanud, et need inimesed, kes hommikul söövad, mõtlevad selgemini ja mäletavad paremini, kui need, kes hommikul ei söö. Meeles tasub pidada sedagi, et tühja kõhuga kohvijoomine pole naljaasi. Selline tegevus tõstab ängistuse kahekordseks ja keskendusmisvõime väheneb poole võrra.
Aju tarbib energiat rohkem kui ükski teine organ ja sellepärast avaldavad igasugused muutused toitumises suurt mõju meie võimetele infot meelde jätta.

Kaks tähtsamat ajus sisalduvat rasva on Omega-6 rasvhape ja Omega-3 rasvhape. Siit siis järeldub, et me vajame neid rasvhappeid oma igapäevasest toidust.

Omega-3 rasvhappe allikad on lõhelised, skumbria, heeringas, mandlid, kreeka pähklid, linaseemned, linaseemne õli, oliiviõli, sojaoad, sojaõli, kõrvitsaseemned, kõrvitsaseemneõli, tofu, pähkliõli, lillkapsas, brokkoli ja rooskapsas.

Omega-6 rasvhappeid sisaldavad maisiõli, kõrvitsaõli, safrooliõli, seesamiõli, sojaõli, päevalilleõli, kreekapähkliõli ja nisuiduõli.
Kõige kahjulikumad toidud on need, mis on praetud. Praetud toitu kutsutakse isegi "surnud" toiduks, sest kõik kasulikud vitamiinid ja mineraalid "hukuvad" praadimise käigus.

Mälu jaoks on olulised ka mitmed vitamiinid:

B1 vitamiin, mida leidub kaerahelvestes, maapähklites ja köögiviljades.
B2 vitamiin, mida leidub juustus, munades, kalas, maksas, piimas ja brokolis.
B6 vitamiin, mida leidub loomalihas, lillkapsas, maksas, nisuidudes ja täisterades.
B12 vitamiin, mida leidub loomalihas, juustus, munades, neerudes ja maksas.
Vitamiin E on suurepärane vahend vabade radikaalide hävitamiseks. Need on toksilised ained, mis kahjustavad aju, E vitamiin aga leiab need üles ja hävitab ära. E vitamiini leidub munades, paljudes pähklites, piimas, oliiviõlis, kõrvitsaseemnetes ja päevalilleseemnetes.

Aju tervise säilitamine on lihtsam, kui arvatagi oskame. Pole vaja teha muud kui:
- toituda tervislikult
- võimalikult vähe kokku puutuda toksiliste kemikaalidega.
- vältida alkoholi.
- hoiduda suitsetamisest.
-tegeleda järjepidevalt füüsiliste harjutustega.

Need viis põhimõtet aitavad aeglustada intellektuaalsete võimete taandarengut ja tõsiste meditsiiniliste probleemide tekkimist, mis takistavad aju tööd ja mälu toimimist.

Mäluvõimed on aluseks kõigile meie mõtlemisvõimetele. Kui parandame mälu, siis näeme, et suudame paremini realiseerida oma võimeid paljudel elualadel.

Praeguseks on mälu tugevdamise lugu avaldatud mitmes internetipõhises väljaandes:
11.02.2011 Keskkonnaportall Bioneer - http://www.bioneer.ee/eluviis/ilu/aid-10169/Kuidas-tugevdada-m%C3%A4lu-
11.02.2011 Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal - http://www.rmp.ee/huvitavat/292/11190
11.02.2011 www.raamatupidaja.ee -  http://www.raamatupidaja.ee/?PublicationId=1869eee7-9ba1-4b2f-b393-4c92ad55a7d8
11.02.2011 www.sekretar.ee - http://www.sekretar.ee/article/2011/02/11/Kuidas_tugevdada_malu
14.02.2011 Delfi Naistekas - http://naistekas.delfi.ee/elu_on_seiklus/kirev_maailm/paranda-oma-malu.d?id=40261020
14.02.2010 - http://www.tarbija24.ee/?id=387861