Olen tahtnud une ja väljapuhkamise teemal juba ammu kirjutada, aga millegipärast pole siiani olnud õiget hetke selle tegemiseks.
Olen une teemadel ise erinevatel põhjustel väga erinevates reziimides elanud - alates kümmekond aastat tagasi igahommikustest 5.45 ärkamistest (ja nii aastaid järjest ..) kuni viimaste aastate väga hiliste (1 ja 3 vahel öösel) magamajäämiste ja väga hiliste ärkamisteni välja.
Inimesed on erinevad, organismid on erinevad - mis sobib ühele, ei sobi teisele ja vastupidi. Tagantjärgi on hea mõelda, milline reziim kõige paremini sobib - s.t. millise reziimiga olen ennast tundnud hommikuti peale ärkamist kõige paremini ja päevad on läinud kõige rõõmsamalt ja tegusamalt.
Erilist suurt rõõmu ega tegusust pole olnud äärmuste puhul - ei liiga varase ega liiga hilise ärkamise puhul. Alguses on küll hea olnud (teistsugune ja uus asi ikkagi !), aga mõne aja möödudes on hakanud väsimus kuhjuma, mis on eelkõige tähendanud väga pikki väljamagamisi nädalavahetustel.
Parim reziim, mille olen endale leidnud on selline, et tööpäevadel lähen õhtuti enam-vähem ühel ja samal ajal magama (kell 10-11 õhtul) ja magan hommikuti nii kaua kui und on (tavaliselt siis kuni kella 7-7.30). See tagab väga hea ja pideva väljapuhanud oleku. Lisaks tagab selline reziim hea võimaluse mitte ärgata äratuskella saatel nö. poolvägisi. Nädalavahetustel on muidugi reziim natuke teine - päris spordikooli elu ka enam ei tahaks elama hakata :)
Mida olen kindla unereziimiga saavutanud ?
- hommikud ei ole "venivad" ja unised;
- peaaegu iga päev olen välja puhanud;
- tänu heale väljapuhkamisele saan ka hommikuti kvaliteetseid pikki trenne teha;
- töö peale kulub oluliselt vähem aega - vähema ajaga saab rohkem tehtud
Ja mis kõige olulisem - PÄEVAD ON RÕÕMSAMAD !
Olen une teemadel ise erinevatel põhjustel väga erinevates reziimides elanud - alates kümmekond aastat tagasi igahommikustest 5.45 ärkamistest (ja nii aastaid järjest ..) kuni viimaste aastate väga hiliste (1 ja 3 vahel öösel) magamajäämiste ja väga hiliste ärkamisteni välja.
Inimesed on erinevad, organismid on erinevad - mis sobib ühele, ei sobi teisele ja vastupidi. Tagantjärgi on hea mõelda, milline reziim kõige paremini sobib - s.t. millise reziimiga olen ennast tundnud hommikuti peale ärkamist kõige paremini ja päevad on läinud kõige rõõmsamalt ja tegusamalt.
Erilist suurt rõõmu ega tegusust pole olnud äärmuste puhul - ei liiga varase ega liiga hilise ärkamise puhul. Alguses on küll hea olnud (teistsugune ja uus asi ikkagi !), aga mõne aja möödudes on hakanud väsimus kuhjuma, mis on eelkõige tähendanud väga pikki väljamagamisi nädalavahetustel.
Parim reziim, mille olen endale leidnud on selline, et tööpäevadel lähen õhtuti enam-vähem ühel ja samal ajal magama (kell 10-11 õhtul) ja magan hommikuti nii kaua kui und on (tavaliselt siis kuni kella 7-7.30). See tagab väga hea ja pideva väljapuhanud oleku. Lisaks tagab selline reziim hea võimaluse mitte ärgata äratuskella saatel nö. poolvägisi. Nädalavahetustel on muidugi reziim natuke teine - päris spordikooli elu ka enam ei tahaks elama hakata :)
Mida olen kindla unereziimiga saavutanud ?
- hommikud ei ole "venivad" ja unised;
- peaaegu iga päev olen välja puhanud;
- tänu heale väljapuhkamisele saan ka hommikuti kvaliteetseid pikki trenne teha;
- töö peale kulub oluliselt vähem aega - vähema ajaga saab rohkem tehtud
Ja mis kõige olulisem - PÄEVAD ON RÕÕMSAMAD !
No comments:
Post a Comment