 |
| Suurim jalgrattaparkla Amsterdamis |
Üks põhjus, miks mulle meeldivad nii Amsterdam kui Viin on see, et seal on super hea ühistransport. Inimeste kasutuses on metrood, bussid ja trammid. Kõk on väga kaasaegsed ja töötavad väga hästi. Eriti lihtne on metroo süsteem.
Suurtes linnades on kõige kiiremaks liikumise viisiks metroo kasutamine (kohalikud elanikud ja turistid). Sellisel viisil viibitakse enamus ajast nö "pimeduses", kuid jõutakse kiiresti sihtkohta. Trammi ja bussi kasutades näeb rohkem linna (turistid). Mõlemas linnas on kesklinn ja selle lähiümbrus ühistranspordivõrguga nii hästi kaetud, et vajadus isikliku sõiduauto järele praktiliselt puudub. Ja, kes ühistransporti ei armasta, saab hüpata jalgratta selga ja jalgadele tuld anda :)
Amsterdamis on üks jalgrattaparkla, mis mahutab tervelt 2500 jalgratast. Valdav enamik jalgrattaid näevad välja väga tagasihoidlikud. Ilmselt on see taotuslik, et teistel ei tekiks soovi oma vana jalgratast uuema ja kobedama vastu välja vahetada. Terve linn on kaetud jalgrattateedega, sest kuidas muidu oleks võimalik seesugust transpordivahendit normaalselt kasutada. Hollandis on jalgratas au sees. Hommikul kihutavad tuhanded inimesed sel viisil kooli ja tööle. Sageli on emal või isal ratta peal veel lapsed ka - üks ees ja teine taga.
 |
| Jalgratas Amsterdami tänaval koos isetehtud kanderaamiga |
Selline aktiivne liikumise viis tagab kindlasti hea tervise. Nii vaimse kui ka füüsilise. Näiteks ei näinud ma jalgrattal ühtegi ülekaalulist inimest. Kõik olid lihtsalt nii heas vormis, et võttis sõnatuks. Oluline on märkida ka seda, et jalgratturitest peetakse lugu ja samuti arvestavad jalgrattaga sõitvad inimesed teiste liiklejatega. Nad ei sõida vales kohas ega trügi kellegi kandadele. Kõikjal linnas (poodide, koolide jne juures) on jalgrattaparklad. Rattaga pääseb ligi paljudesse kohtadesse, kuhu näiteks autoga ei pääse ja ühistranspordi peatus asub liiga kaugel.
Kvaliteetne ühistransport tagab rohelisema ja puhtama elukeskkonna. Sõidab vähem autosid ja ka ummikud on harv nähtus. Amsterdamis olen näinud palju loovust just sellel alal, kuidas muudetakse üks jalgratas endale mugavamaks ning veelgi praktilisemaks. Esiratta kohale paigaldatakse plastikust õllekast, mis täidab asjade kandmise funktsiooni. Selles kastis olen reisimas näinud ka pisikesi koeri :) Eriti ilus vaatepilt on siis kui on käidud turul ja ostetud värskeid ürte või lilli, mis lopsakalt ratast kaunistavad.
 |
| Jalgrattad Viinis on lukustatud sillapiire külge. |
4 comments:
Jah, Lääne-Euroopa linnad on toredad, loodust säästvad ja jõukad. Küsimus tekib ainult - kust see jõukus tegelikult tuleb?
Meenub dok film "Stealing Africa" kus näitena toodud üks armas šveitsi külakene, kes saab rokem maksutulu kui ära jõuab kulutada. Tänu külas elavale firmaomanikule, kelle vasekaevandused Sambias toovad kõvasti kasumit. Sambialastest elab aga 60% vähema kui 1 dollariga päevas ja 80% on töötud.
Kõik need "rohelised Euroopa linnad" ei ole tegelikult nii rohelised midagi.
Mulle on alati torganud nii Amsterdami kui eriti Viini puhul see silma, et inimesed oskavad ratastega väga hästi sõita. Tõsi, korralikud rattateed aitavad ka kaasa, aga sõitjate sõiduoskused on ka head - keegi ei proovi keset autoteed sõita ega tee vihaseid nägusid jalakäijate suunas, nagu meil siin Eestis vägagi tavapärane on.
Mina mõtlesin "rohelise" all pigem seda, et autode ostmise asemel kasutatakse palju ühistransporti ja jalgrattaid. Ning kui see süsteem toimib, siis see on minuarust super.
Jah, kui võtta üksikisiku seisukohast, siis on see "roheline", sest MINUL on parem olla. MINUL on vähem stressi, parem tervis ja puhtam keskkond.
Planeedi seisukohast on need linnad aga maailma räpaseimad, sest nende elanike majad, toit, harjumused, töö ja elustiil reostavad planeeti palju.
Post a Comment