Minu kohta kehtib ideaalselt lause viimase Marie Claire juhtkirjast: " Meestelt, keda naljalt shoppama ei meelita, tasub õppida talupojatarkust: kõige loodussõbralikumad rõivad-jalanõud on olemasolevad - nii lihtne see ongi." Aasta aega tagasi, täpsemalt 23. juunil 2009, lubasin endale, et ei osta järgmise aasta jooksul ühtegi asja, kui seda just väga hädasti vaja ei ole. Siia ostmiste alla kuulusid siis peamiselt riided-jalanõud ja muud suuremad asjad - neid kõiki oli kogunenud juba omajagu ja tol hetkel tundus, et kui aasta jooksul juurde ei osta, ei tohiks küll millestki puudust tulla. Samuti olid kapid liiga täis saanud.
Nüüd kui aasta on kohe-kohe täis saamas, saab kokku võtta, et eesmärk õnnestus väga hästi täita - asju juurde ei tulnud, kapid on jäänud tühjemaks (nagu näha lisatud fotolt) ja millestki puudust ka ei tundnud.
Vaadates täna kriitiliselt üle olemasolevad asjad, tundub, et teise aasta saab veel samamoodi teha ja alles siis on võibolla mõnda suuremat asja vaja ostma hakata. Tegemist on minu poolt ilmselt ühe kõige keskkonna- ja loodussõbralikuma teoga, mida olen viimastel aastatel ette võtnud.
9 comments:
Huvitav, et see postitus ühtki kommentaari saanud ei ole - väga uhke idee ju :D
Ooo, mina ei suudaks olla midagi endale ostmata kas või 1 kuugi : PP
Kuidas sa seda põhimõtet järgides süüa ostsid?
Selle asjade mitteostmise alla kuulusid rõivad-jalanõud ja muud suuremad asjad. Süüa tuli ikka osta - siin oleme kulusid suutnud samuti ca. 50% vähendada võrreldes varasemate aegadega:)
Minu jaoks on see teema täis suuri dilemmasid :)
Pingeline eelarve tagab niikuinii, et midagi ülearust riidekappi ei teki, ja pigem püüan hoida joont, et hoian miinimum-garderoobi jooksvalt olemas - aasta-paarine paast oleks täiesti võimalik aga selle lõppedes oleks nagu toitumisalase range dieediga - siis oleks organismil/garderoobiga vaja kohe ja paljut korraga :D Pigem siiski mõistlik järjepidevus...
Eks garderoob ole sõna otseses mõttes "kahe otsaga asi" - ühest otsast sisse, teisest välja. Selle teise otsaga on mul aga tõelisi raskusi - millegi mahakandmine on nii raske, kui see just päris katki ei ole. Ning suurusnumber on mul viimane pool elust olnud pidevalt üsna stabiilselt sama, mistõttu kapist leiab näiteks ka ülikooli rebaseaastal ostetud riideid ;)
Ja ka siis rändavad paljud asjud teise kappi, sest neist saab ju veel midagi teha :P Lapi- ja õmblustöödeks jääb aga üha vähem aega ning kangastelgi pole käeulatuses enam üldse...
Häda ja viletsus! :)
Hea lahendus kappide revideerimiseks seisneb pidevas kolimises. Siis on praktiline vajadus endaga kaasasveetavat asjade hulka vähendama hakata. Ja mingi aja pärast selgub, et tegelikult on asju vaja suhteliselt vähe, et edukalt hakkama saada:)
Ma ei raatsi midagi ära visata :S. Mul vanaemagi garderoobist igasuguseid esemeid alles jäetud, vintage ju (kuigi et vales suuruses ja kanda saaks vast 60 aastaselt kui ma samas ümbermõõdus).
Mulle meeldivad eri aastaaegadel erinevat värvi riided ja rõivasuurus on ka viimastel aastatel palju muutunud. Nii et ostmine on paratamatu, muidu lihtsalt pole midagi selga panna :-)
Aga ma ostan Humanast, kuu lõpul on allahindlus, kuu algul saab sealt 50 ja siis 20 krooniga. Ka täiesti kasutamata asju võib leida. (Kui selles midagi positiivset leida, siis mulle kanda meeldivaid värve on siiski piiratud hulgal ja millalgi ma naasen vanade värvieelistuste juurde - siis on hea neid panipaigakapist leida, kui ainult mõõt sobib; aga ka endised mõõdud külastavad mind aeg-ajalt taas.)
Aitäh, et arvamust avaldasid. Eks maitse eelistused on inimestel erinevad.
Post a Comment